Ajab päris tigedaks,et tee mida me sõidame ja kõnnime,on nii mudane,et autoga on seda nüüdseks võimatu läbida ja oht mutta kinni jääda on päris suur protsent (esimene kinni jäämine juba toimus,nii,et omadel jõududel enam välja ei saanud) ning kõndides võib kindel olla, et Sa vajud muda sisse.
Ei kujutanud ette,et see kevad meie tee ja õue õudus unenäoks muudab.Ja kuna praegu ei saa selle teega midagi ette võtta vaid peab ootama siis ajab närvi küll kohutavalt.
Ehk lisan mingi päev pilte ka.
